Kogemused – inventar
Suunatud pigem alustajatele ja väiksematele meetootjatele see info. Siin jagan enda kogemusi mis praktikas saadud. Loomulikult ma ei väida, et ma kõiki asju väga õieti teen. Küll aga olen ma väga suur ajakulu arvestaja. See lihtsalt huvitab mind, et kas saab kergema vaevaga, vähema ajakuluga aga kvaliteetselt. Saab küll.
(muudetud 20.10.21)

Mesilastega puutusin kokku juba mitukümmend aastat tagasi, maal vanaisa juures. Hiljem oli isal enamjaolt 5 – 8 mesilaspere.  Tõsisemalt hakkasin õppima/tegelema 2008 aastal.  
Kasutuses on Eesti raam, Farrar (2018 aastast enam Farrar raami kasutuses ei ole)
ja 3 lamavtaru (2018 aastast enam lamavtarusid kasutuses ei ole), nostalgia mõttes. Mõlemal raamimõõdul omad head ja vead. Arvamus hetkel on, et sõltub palju perede arvust mida mesinik tahab pidada, kas on plaan kaanetusliin soetada jne. 
Minu jaoks pole kunagi olnud arusaadav selle tähtsus palju tühi korpus kaalub. Kas tühi korpus kaalub 3 või 4 kilo, kui see on murekoht, siis on kergemaid ameteid. Mett võib igast korpusest võtta raami kaupa ja olgu see või Dadant, ei pea korraga seda ära tassima kui on raske. Samas on suuremalt raamimõõdult kergem mesilasema otsida, jookseb vähem korpuste vahel ringi.
Avastasin ennast kahte Farrari meekorpust korraga tassimas, üks kuidagi liiga kerge, kuigi selle raamimõõdu eelis on kergemad meekorpused. Farrari puhul meeldib  laiendamine, mida saab teha korpuse kaupa, sildamata. Samas kui emavõret ei kasuta ja vaja ema otsida, siis seda on väikese raami puhul natuke keerulisem teha..
Kõik sõltub väga paljudest asjadest, nagu ikka mesinduses.
Kui nüüd võtta kärjepindala ja selle liigutamine, siis Eesti raami puhul tõstan korraga seda tunduvalt rohkem. Raamide tegemine, traatimine, kärjetamine, vurritamine, aurutamine, keetmine seebikivis, neid töid on palju kus raame tuleb liigutada.
Milline on parim raamimõõt, selle üle jäädaksegi vaidlema, see sõltub paljudest asjaoludest. Arvan, et kui majandada kindla raamimõõduga ja omamata arvestatavat kogemust mõne teisega, siis ei saa seda ka kindlalt väita, et see teine ei kõlba. 
Minu arvamus on aastal 2021, et eesti raam on väga hea valik , kasutan nüüd ainult seda ja ei pea oma pead enam vaevama.

Ärge unustage, et see kõik mis siin kirjutatud on isiklik kogemus/arvamus ja ei pretendeeri absoluutsele tõele.
Suhtlen igapäevaselt väga paljude mesinikega üle Eesti, suuremate ja väiksematega, erinevaid mesilasrasse/tõuge ja tarutüüpe eelistavatega, kõigilt on midagi õppida.
Kui oled alustaja ja loed seda, siis soovitus on mitte võtta absoluutse tõena ühtegi kirjutist, ka seda siin mitte.

Soovitan ise proovida, katsetada.  Kui keegi peaks kuskil väitma, et mingi kindel raamimõõt on ainus ja õige, absoluutselt parim, aga väitja ise pole erinevaid raamimõõte praktikas võrreldavates korpustarudes pidanud, siis ma ilmselt sealt edasi ei kuulakski. Tal järelikult puudub konkreetne võrdlusmoment ja eeldab vaid.  Sama kehtib ka mesilasemade tõu/rassi puhul. 

Põhi

Arvamus tarupõhjadest on selline, et mida suurem võrk on põhjas, seda niiskem on talvituv pere kevadel, niiskus läheb maapinnast tarusse. Hea lahendus on sellisel juhul taru alla panna lisaplaat. Tunnelpõhjadel talvitunud pered millel avad ees ja taga  täiesti lahti on kevadel pilt parem. Siin on ka teiste mesinike kogemused kaasatud. Palju sõltub jälle kohast kus mesilased on ja mesilaspere tugevusest. 
Lennulauda otseselt mesilasel vaja ei ole, muidugi on parem koormaga sinna maanduda, miinuseks talvel sulalumi mis jääb lennulauale.  

Kui teha põhjad veekindlast vineerist ( pruun ), siis seda ei saa gaasipõletiga puhastada, hakkab tükikesi loopima pealmisest kihist. Veekindel vineer jätab ka kogu niiskuse enda peale, puiduga seda ei juhtu. Põhjasid peab saama puhastada põletiga.

Lestapõhi
See on väga hea asi, ka endale ei ole ma teinud kõikidele peredele neid kuna on väga ajamahukas ja kulukas. Küll aga on igas grupis augustist kevadeni paaril perel need all lesta monitooringuks. Seal pole mesilastel võimalust põhja ära puhastada ja sahtlist näeb väga hästi palju tõrjega lesta on kukkunud.
Talveks jätan alla, võtan sahtli välja. Lestapõhja alla jätan ka alati olemasoleva põhja, maapinna niiskuse hoiab eemale. Kõige väiksema niiskusega on just selliselt talvituvad mesilaspered. Aga nagu öeldud on see üsna kulukas teha ja pole kõigil peredel all. Ka võtan need kevadel ära, ma ei tea kas see on oluline aga millegipärast tundub, et mesilasel on puitpõhjal lihtsam jalutada kui suure võrguga põhjal, seega võtan ära kevadeti.

Korpus

Puidust või soojustatud ?   Mesilane külma ei karda ja elab ka suvalises kastis talve üle, kui otse midagi pähe ei saja. Soojustatud korpuse eelis on kevadine areng, aga kas peab kevadine areng olema tohutu.  Miks  kasutan Eesti raami puhul 8 raamiseid korpuseid ? Kui kasutaks 10 raamiseid, siis oleks näiteks 6 korpuse asemel tornis 5, aga seda 10 raamist annab sealt maha tõsta, rääkimata autosse viimisest, sest ka 8 raamine on juba piisavalt raske. Kasutan ka pooleraamilisi korpuseid, selle toovad mesilased kiiremini täis ja kaanetavad. 

Vahelagi

Korpustarus on peal kas kile või vahelagi, eelistan vahelage. Kile ei sobinud, tuul viis eemale, tuulega tagasipanekul on üks käsi puudu. Ainuke eelis on odavus aga kilet peab ka vahetama mingi aja tagant.
Vahelage saab kasutada korpuste all pere läbivaatusel, ava kaudu vajadusel kandit anda või plastikust söödanõuga sööta Mahavõtmine ja peale panek on nõks kiirem kui kilega.

Katus

Katusel on paar tähtsat asja, et oleks piisavalt raske, ei pea telliskive kaasa tassima ja katuseplekk oleks eemal lauast, siis ei teki vahele niiskust mis puitu mädandama hakkab ja vesi tilgub eemalt maha.
Selliste katustega on tormiga mahalendamised olnud väga harvad, minul vaid korra. Tugev tuul murrab ka puid seega asi see üks tarukatus. Katuseplekid on liimitud, kruvisid pole kunagi kasutanud, esiteks jäävad katuseplekki augud, ladustamisel häiriksid kruvipead.

Söödanõu

Veekindlast vineerist söödanõu on hea lahendus. Pealt söötmine, mesilasperega kokku ei puutu, läbi pleksklaasi näeb kuidas toimetavad. Näiteks 8 raamise söödanõu mahutavus on piisav, et mesilaspere ära sööta kahe korraga. Kahjuks sügisel 2021 jääb valikust välja ja toota pole neid mõtet kuna veekindla vineeri hind on tõusnud kosmosesse ja müügihind tuleks sellel väga kallis. Eks aeg näitab mis saab selle tootega. Väikemesinikul on väga hea lahendus 4 liitrine plastikust söödanõu mis vahelae sisse käib.
Plastikust söödanõul mida vahelae sees kasutada on üks miinus, peab paar korda rohkem käima sööta panemas kuna mahutavus väike. Eelis aga see, et paigaldamine lihtsam, ainult vahelae ava lahti teha ja söödanõu peale. Eemaldamine samamoodi lihtsam. See annab tunda töö ajas kui mesilasi juba rohkem.

Mesilaste eraldaja 
See on üks väga hea asi, ei mitte müügijutt vaid nii ongi. Paned vahele ja lähed järgmine või ülejärgmine päev, võib isegi kehva ilm olla , saad mee võetud kuna võetavas korpuses ( või mitmes korraga) pole mesilasi. On mõned üksikud, olenevalt mesilasperest. 
Kuigi minul on mesilaspered mitmes grupis kodunt eemal, käin ja panen eraldajad vahele ja lähen hiljem mett võtma. Väga mõnus, esialgu pidasin seda topelt käimist liigseks ajakuluks ja ikka võtsin kohe ka mee, nüüd panen eraldajad ja lähen järgmine päev. 

Taruraamid
Minul kasutuses Eesti raam ja olen ka mõnekümne perega mõne aasta proovinud Farrarit (seal oli ainult Hoffmani õlaga raam)
Ka Eesti raami puhul kasutasin vahepeal väiksemat kogust Hoffmani õlaga raame, nende raamide miinus minu jaoks on see, et raamide kokkupuute pind on nii suur (a-la 60mm), mesilased kitivad taruvaiguga kinni ja kõiki peab konkspeitliga kangutama.
Tänaseks pole enam Hoffmani õlaga raame kasutusel (kui siis mõni üksik kuskil ja peale sulatust lähevad välja). 
Nurgaklotsiga raam on see mis nüüd on ja jääb kasutusse, ei ole sellega probleeme kinni vaigutamisega jm. Alguses tahtis natuke harjumist ja mulle tegelikult see väga ei meeldinud ( tagantjärgi tarkus, et polnud harjunud), täna ma ei näe paremat raami. Olen ju kõiki raame kasutanud. Saab ka tavalist Eesti raami kasutada korpustarus, pole ka mingit probleemi (vahed silma järgi paika) aga nende ülemise liistu laius on 25mm ja läbivaatusel on näppude jaoks vahed väiksemad, klotsiga raami laius on 22mm, sealt ka eelis. Lisaks hoiab klots vahed õiged. Soovitan kasutada ainult roostevaba traadiga raame.
Peale seebikivis keetmist ( vajalik) on raamid puhtad ja väga hea on traate pingutada (pingutajaga millega üle traatide tõmmatakse) ning kärjepõhja panna.
Selle juures on üks asi mida peaks teadma, raamid peaks võimalusel kuivatama soojas ruumis mõne päeva, siis ei sooni traat puitu. Sellega kaob ka igasugune vajadus raamihülsside vastu. Ka hülssidega raame kasutasin palju mingi aeg, ei näe neil mingit vajadust, kui siis ainult visuaalselt kuidagi ilusamad raamid.
Ka läheb meeraame raputades katki igasugune raam kui mett sees mitu kg ja tugevalt raputades. 
Kokkuvõttes siis  on enda jaoks asi selge, jääb klotsiga raam ja rohkem mõtlema ei pea.