Mesilastega puutusin kokku juba mitukümmend aastat tagasi, maal vanaisa juures. Hiljem oli isal enamjaolt 5 - 8 mesilaspere.  Tõsisemalt hakkasin õppima/tegelema 2008 aastal. Minul on hetkel 50 + mesilasperet.  Eesti raam koos poolraamiga, täiskorpused soojustatud, pooleraamilised soojustatud ja soojustamata puidust korpused. Farrar raam ainult täispuidust.
Korpustarud ja 3 lamavtaru , nostalgia mõttes.Farrari võtsin kasutusse paar aastat tagasi kui neid müügiks tegema hakkasin. Mõlemal raamimõõdul omad head ja vead. Minu arvamus hetkel on, et sõltub palju perede arvust mida mesinik tahab omada ja tegevustest. Kas müügiks peresid teeb või mitte, kas on plaanis soetada kaanetusliini jne.
Minu jaoks pole kunagi olnud arusaadav selle tähtsus palju tühi korpus kaalub. Kas tühi korpus kaalub 3 või 4 kilo, kui see on murekoht, siis minu arvates on kergemaid ameteid. Mett võib igast korpusest võtta raamikaupa ja olgu see või Dadant, ei pea korraga seda ära tassima kui on raske. Samas on suuremalt raamimõõdult kergem mesilasema otsida. Nõus ?
Mina avastasin ennast kahte Farrari meekorpust korraga tassimas, kuigi selle raamimõõdu eelis on kergemad meekorpused. Farrari puhul mulle meeldib  laiendamine, mida saab teha korpuse kaupa, sildamata. Kui emavõret ei kasuta ja vaja ema otsida, siis seda on väikese raami puhul natuke keerulisem teha, seda räägivad ka teised kellel rohkem kogemusi selle raamiga.
Kõik sõltub väga paljudest asjadest, nagu ikka mesinduses.
Kui nüüd võtta kärjepindala ja selle liigutamine, siis Eesti raami puhul tõstan korraga seda tunduvalt rohkem. Raamide tegemine, traatimine, kärjetamine, vurritamine, aurutamine, keetmine seebikivis, neid töid on palju kus raame tuleb liigutada.
Farrarit on väga mõnus noaga lahti kaanetada jälle, sama nagu eesti poolraami, aga tõsteid /liigutusi jälle rohkem.
Milline on parim raamimõõt, selle üle jäädaksegi vaidlema, nagu ütlesin see sõltub paljudest asjadest. Mina arvan, et kui näiteks majandada kindla raamimõõduga ja omamata arvestatavat kogemust mõne teisega, siis ei saa seda ka kindlalt väita, et see teine ei kõlba. 

Palun ärge unustage, et see kõik mis kirjutan on minu kogemus, arvamus.
Ma suhtlen igapäevaselt väga paljude mesinikega üle Eesti, suuremate ja väiksematega, erinevaid mesilasrasse/tõuge ja tarutüüpe eelistavatega, üritan kõigilt midagi õppida.
Kui oled alustaja ja loed seda, siis minu soovitus on mitte võtta absoluutse tõena ühtegi kirjutist. Ka seda siin mitte. Soovitan ise proovida, katsetada.  Kui keegi peaks kuskil väitma, et mingi kindel raamimõõt on ainus ja õige, absoluutselt parim, siis ma ilmselt sealt edasi ei kuulakski. Rääkijal on siis kas puudulik kogemus teiste raamimõõtudega või harjumustes kinni. Sama kehtib ka mesilasemade tõu/rassi puhul. Tuleb leida endale sobiv, see ei pruugi olla see mida soovitatakse.

Edu Teile !

Tarupõhi.
Minu arvamus tarupõhjadest on selline, et mida suurem võrk on põhjas, seda niiskem on talvituv pere kevadel, niiskus läheb maapinnast tarusse. Tunnelpõhjadel talvitunud pered millel avad ees ja taga  täiesti lahti on kevadel pilt parem. Siin on ka teiste mesinike kogemused kaasatud. Palju sõltub jälle kohast kus mesilased on ja mesilaspere tugevusest.
Lennulauda otseselt mesilasel vaja ei ole, muidugi on parem koormaga sinna maanduda, aga miinuseks on talvel lennuava ummistumine sulalume poolt. Hukkumist see ei põhjusta kohe. Mina olen tarud ka ise lume alla kaevanud, lumi laseb õhku läbi ja mingit õhupuudust ei teki, erandkorras vast ainult, kui tekib peale sula suurem koorik. Samas siis peaks ka kõik muu elav seal kooriku all ära surema ? 
Minul pole lume all ükski pere hukka saanud.
Kui teha põhjad veekindlast vineerist ( filmivineer ), siis seda ei saa jälle gaasipõletiga puhastada, hakkab tükikesi loopima. Põhjasid peab saama puhastada põletiga.


Korpus.
Puidust või soojustatud ?   Mesilane külma ei karda ja elab ka suvalises kastis talve üle, kui otse midagi pähe ei saja. Soojustatud korpuse ilmselge eelis on kevadine areng, aga kas peab kevadine areng olema tohutu ? Et mai lõpus juba sülemleda tahaksid ? Soojustuseta puitkorpuses talvitunud mesilaspere jõuab siis juba järgi oma arenguga. Siin sõltub palju ka mesilasemadest. Muidugi on puitkorpuseid ka endale odavam/kiirem teha. Miks ma  kasutan Eesti raami puhul 8 raamiseid korpuseid ? Kui ma kasutaks 10 raamiseid, siis oleks mul 6 korpuse asemel tornis 5, aga seda 10 raamist annab sealt maha tõsta, rääkimata autosse viimisest, sest ka 8 raamine on juba piisavalt raske. Muidugi on peresid kus tornis on rohkem kui 6 korpust, siin on  Farraril eelis, torn ei lähe nii kõrgeks.
Puidust korpuse eelis on hind,  läheb varem kobarasse kui väljas jahe, sööta kulub vähem.
Väga oluline on ka see kuidas mett võetakse, mina kasutan ka pooleraamilisi korpuseid, selle toovad mesilased kiiremini täis ja kaanetavad, alustan vurritamist ja müümist esimesel võimalusel. Kui kasutada ainult täiskorpuseid saab ka varem vurritada, kuid enamjaolt ikka jääb põhilise meevõtu aega kõik.
Vahelagi.
Korpustarus on peal kas kile või vahelagi. Mina eelistan vahelage. Proovinud olen kilet, aga minule ei sobinud. Tuul viis eemale, tuulega tagasipanekul on üks käsi puudu. Ainuke eelis on odavus, aga kilet peab ilmselt ka vahetama mingi aja tagant.
Vahelage saan kasutada korpuste all kui taru lahti, ava kaudu vajadusel kandit anda või väikese söödanõuga tehtud peredele ema andmisel siirupilahuse peale panna paremaks vastuvõtuks ( on oluline küll ). Mahavõtmine ja pealepanek on nõks kiirem kui kilega.

Katus.
Katusel mingeid eripärasid pole, on ainult tähtsad näitajad. Põhiline on see, et on piisavalt raske, et ei peaks telliskive kaasa tassima ja katuseplekk oleks eemal lauast, siis ei teki vahele niiskust mis puitu mädandama hakkab ja vesi tilgub eemalt maha.
Selliste katustega on tormiga mahalendamised olnud väga harvad, minul endal vaid korra vist. Ma tegin kunagi prooviks endale ka ilma plekita katuseid ja panin puitkiudplaadi + põletatava tõrvapapi ( odav hind), aga millegipärast oli tohutu niiskus katuste all kevadel. 
Plekid on liimitud, oli varem paar juhust kui tulid plekid lahti, see oli tingitud liimsilikoonist mida kasutasin. Nüüd on eranditult kõik liimitud Würth liimiga ja luban julgelt prooviks kangutada. Kruvidega pole kunagi pannud, esiteks jäävad katuseplekki augud, kruvitihendid surevad aastate jooksul ja neid peaks vahetama ( ka elumajadel muideks on see ette nähtud), ladustamisel häiriksid mind kruvipead.
Praegused katused elavad kindlasti minust kauem.